VII teema: A/B testimine ja analüütika

Google analyticsi jaoks kasutasin lisateeki Asynchronous Google Analytics. Pärast selle installeerimist tegin Google Analyticsi leheküljel endale uue projekti ja sain sealt kätte vajaliku ID, mille lisasin lisateegi seadetesse.

Teise ülesandena installeerisin heatmapi generaatori. Sellega nagu ka tegelikult google analyticsiga on väikene probleem. Väljastpoolt ei ole mu sait täielikult kätte saadav kuna Telia on vaikimisi kõik pordid kinni lükanud. Kahjuks meenus mulle see asi alles nüüd viimasel hetkel. Tellisin avatud portide teenuse, kuid tundub, et see ei aktiveeru kohe niiet tegelikult heatmapi ma genereerida ei saa hetkel. Kontrollin enda lehekülge lähipäevil veel ja loodetavasti hakkab asi tööle ning saan siia ilusa pildi lisada.

 

 

VI teema: Otsingumootorid ja SEO

Selle ülesandega oli natuke probleeme. Nimelt olin hädas greeny õigustega. Ei saanud kõigepealt hakkama vajaliku extensioni installimisega ja kui selle lõpuks pärast pikk jamamist peale sain olid probleemis saidikaardi genereerimisega. Andsin greeny osas alla ja lükkasin veebilehe enda kohaliku WAMP serverisse üles. Seal ei olnud lisateegi installeerimisega mingeid probleeme aga kui saidikaarti genereerima hakkasin tuletasid mitmed punased veateated meelde, et server peab olema võrgus kätte saadav, et saidikaart üldse genereerida. Nii hakkasingi tegelema WAMPi online saamisgea, mis iseenesest keeruline ei olnud ja kaua aega ei võtnud. Lõpuks sain kõik asjad võrku ja saidikaardi genereeritud. Saidikaardi saab kätte vajutades siia. Saidikaardi genereerimiseks kasutasin joomla lisateeki nimega Sitemap faster.

Kodutöö teises osas, SEO analüüsis otsisin toitu kojutoimetavaid ärisid. Välja valisin ettevõtte nimega Wow Pizza.

Leidsin selle väikese ettevõtte Google 3. leheküljelt. Sait iseenesest näeb täitsa korralik välja ja on ka lühikese kogemuse põhjal küllaltki hästi kasutatav. MozBari kasutades sain selle optimiseerituse kohta natuke rohkem informatsiooni. Leheküljel puudusid nii meta description kui ka meta keywords. Samuti ei olnud ühtegi H2 pealkirja. Kindlasti on võimalik neil enda otsingumootoritele leitavamaks muuta.

Ülesanne

Veebilehekülje avalikustamine ja kasutusjuhendid

Vaatluse alla võtsin 2 elektroonika e-pood, 1a.ee ja Arvutitark.ee. Lugesin läbi nende kasutustingimused ning üritan neist teha väikese ülevaate. Arvutitarga kasutajatingimused koosnesid 12 põhipunktist, 1a leheküljel oli neid punkte 13.

	1a.ee	Arvutitark.ee
1	Üldsätted	E-pood
2	Kliendi andmed ja andmekaitse	Üldsätted
3	Kaupade kättesaadavus, hind ja informatsiooni täpsus.	Tooted ja ostu sooritamine
4	Tellimuse esitamine.	Hinnad
5	Lepingu sõlmimine	Tarneaeg ja kohaletoimetamise tingimused
6	Tellimuse tühistamine	Lepingust taganemine
7	Kaupade eest tasumine	Tagastusõigus
8	Liising	Pretensioonide esitamise kord
9	Kaupade kättetoimetamine	Isikuandmed ja nende kasutamine
10	Ostust keeldumine	Vastutus
11	Garantii	Erimeelsused
12	Vaidluste lahendamine	Kasutamistingimused
13	Kogu kaup asub välismaa laos ja kodulehel olevad kättesaamis kuupäevad on ligikaudsed.

 

Üldjoontes on käsitletud sama informatsiooni lihtsalt erineva sõnastusega ja erinevas järjekorras. Tegelikult võiks olla mõlemal lehel 12 põhi punkti ning 1a.ee lehel 13. punkt võiks olla paigutatud näiteks kaupade kättesaadavuse punkti alla. Kuigi kohati on tegemist natukene n.ö seaduse keelega on siiski kasutajatingimused küllaltki kergesti loetavad ja arusaadavad.

Isiklikult leian, et selliseid kasutajatingimusi on vägagi vaja. Minu kui kliendi jaoks on nad olulised. Kindlasti ei loe ma igal leheküljel, mida ma kasutan neid läbi, aga kui on vaja mingit informatsiooni saada siis on väga hea kui selline koht leheküljel ka leidub.

Näiteks 1a.ee kasutajatingimuses on märgitud, et kui soov midagi tagastada peab kirjutama neile e-maili kuhu on juurde pandud tootest pildid. Ise ei tuleks ma ilmselt selle peale, et kirjale pilt juurde panna, aga sealt on see nõue kergesti vastava punkti alt leitav.

 

Ülesanne

Ülesanne 5

Ülesanne 4 jäi mul vahele, kuna jooksin väikese probleemi otsa seda tehes. Kirjutan sellest lühidalt selle ülesande alguses.

Joomlat oli iseenesest väga kerge paigaldada. WordPressi paigaldusele oli see väga sarnane ning sellege oli mul juba kogemus olemas. Paigldamise lõpus tekkis mul väige tõrge kui paigalduses oli nõutud, et installation folder ära kustutada. Tegin nii nagu vaja, aga selle tulemusena läks lehekülg katki. Veidikese googeldamise tulemusena leidsin, esimene lahendus on joomla uuesti paigaldada ja seda ma ka tegin, kuid viga jäi alles. Mõtlesin siis endamisi, et mis seal ikka proovin 3. kord veel ja nagu kohtuseadus väidab siis 3. kord asi ka töötas. Sellega lõppeski minu joomla paigaldus.

Selle nädala ülesandeks oli tarvis paigaldada kasutusmall ja natuke enda lehekülge täiendada. Kasutusmalli paigaldus oli jällegi väga lihtne. Laadisin alla teema nimega Technical News, mille leidsin sellelt leheküljelt: https://www.siteground.com/joomla-templates.htm . Paigladuseks pakkisin failid lihtsalt joomla templates kausta ja lehekülje controlpaneli alt aktiveerisin selle.

Pärast nägi lehekülg välja selline:

Teema meeldib iseenesest, kuna on väga lihtne ja puhas. Ülemine päise pilt minu lehele väga ei sobi seega võtsin lahti photoshopi ja tegin endale kiiresti uue lihtsa päise. pärast muudatusi oli lehekülg selline:

Lisaks enda valitud kasutusmallile valisin samalt leheküljelt veel välja teemad Blue Flower, Time Flight ja City View. Kõik on tumeda kujundusega teemad ja oleks samuti väga hästi sobinud kokku minu lehekülje valikuga.

Ülesanne

Ülesanne 3

Veebileht mida soovin üles ehitada, ei ole väga nõudlik, kuid see ei tähenda, et see ei võiks olla väga ilus ja paljude põnevate funktsionaalsustega. Veebilehe mõte lühidalt kokkuvõttes oleks e-spordi uudised. Kindlasti ei sooviks piirduda ainult uudistega, vaid lisada näiteks ka automaatselt uuenduvaid skoori tabeleid, mida oleks hea jälgida kui ei ole võimalik inimesel üritust näiteks otseülekandes vaadata. Veel võiks leheküljel olla satistika osa, kus kuvatakse tiimide, mängijate või millegi muu statistilist informatsiooni, näiteks tiimi võite vms.

Vaatluse alla võtan 3 erinevat CMS-i ning üritan valida lõpuks neist endale sobivaima. Nendeks sisuhaldussüsteemideks on Drupal, Joomla ja WordPress. Drupal on neist kolmest kõige võimsam, aga sellest tulenevalt ka kõige keerulisem sisuhaldussüsteem. Joomla on Drupalist küll veidike lihtsam, kuid sellegipoolest on võimalik sellega üles ehitada väga võimas ja funktsiooniderohke veebileht. WordPress on kolmest valitud siusuhaldussüsteemist kõige kergem ja mõningates kohtades on sellega tehtavad veebilehed natuke piiratud, siiski on tegu vägagi hea ja lihtsasti kasutatavad CMS-ga, mille teekide kogu koguaeg täieneb.

Minu vajaduste täitmiseks on ilmselt Drupal ebavajalikult keeruline. Kindlasti saaks sellega väga ilusa ja funktsioonirohke lehekülje valmis, kuid arvan, et ei ole mõtet kasutada keerulist platvormi kui saab soovitud tulemuse ka kergemini kätte. Keerukuse poolest oleks Joomla minu jaoks mõistlikum valik. Sellega saaks valmis teha uudiste lehe, mis täidab kõiki vajalike funktsioone, lisaks veidike googeldades leidsin, et on olemas teeke näiteks jalgpalli skoori reaalajas kuvamiseks, seega eeldan, et ei oleks mingi probleem teha samasugune funktsionaalsus ka e-spordi jaoks. WordPress on valitud sisuhaldussüsteemidest kõige kergem. Uudiste lehe saaks sellega kindlasti valmis teha, näiteks Playstation blog kasutab enda alusena WordPressi ja tegemist on väga kena veebilehega. WordPress on siiski aga eelkõige mõeldude blogide ja muude sarnaste veebilehtede jaoks. WordPressil võibolla puudub paindlikus, mida otsin.

Kokkuvõtteks ilmselt valiksin Joomla, et teha valmis enda veebilehekülg. Joomla on piisavalt võimekas, aga mitte ka liigselt keeruline sisuhaldussüsteem. Otsides mõningaid näiteid sellega valmistatud veebilehtede kohta julgen arvata, et saaks valmis teha väga võimeka e-spordi uudiste ja statistika lehe.

 

Viited

Rackspace Support (2016). CMS comparison: Drupal, Joomla, and WordPress. Loetud aadressil: https://support.rackspace.com/how-to/cms-comparison-drupal-joomla-and-wordpress/

Playstation.blog. http://blog.us.playstation.com/

Ülesanne

Ülesanne 2

Äkki saab veebisaidi asendada hoopis Facebooki lehega? Millised on eelised/puudused ja kas mingite valdkondade puhul see isegi töötaks? Too kindlasti näiteid!

Kindlasti saab veebisaidi asendada Facebooki lehega. Arvan, et väiksematel organisatsioonidel oleks kindlasti kasulikum omada veebilehe asemel Facebooki lehte. Esiteks on Facebooki lehe tegemine/omamine täiesti tasuta. Teiseks on Facebooki lehte disainida kordades kergem kui veebilehte, isegi kui kasutada mõnda veebilehe loomise töörista nagu näiteks Squarespace. Kolmandaks on palju suurem võimalus, et inimesed leiavad ja vaatavad mõne väikese firma Facebooki lehte, mitte mõnda odava raha eest tellitud veebilehte.

Facebooki lehel on aga veebilehega võrreldes ka miinuseid. Näiteks kui on vaja mingit produkti müüa, ei ole võimalik Facebookis üles seada veebipoodi. Saab küll enda kaupa reklaamida, aga mitte otse müüa. Teiseks on Facebooki lehe negatiivne külg võrreldes veebilehega, see, et disaini valikud on limiteeritud. Saab küll seda endale meeldivad kaanefoto ja profiilipildi, kuid sellega enamasti disainivalikud ka piirduvad.

Näiteks toon enda kodukohast väikese riidepoe. Neil on olemas nii veebileht kui ka Facebooki leht. Facebooki leht on neil selline: https://www.facebook.com/kaupspoltsamaa/ ja veebileht selline: http://www.kaups.eu/. Isiklikult arvan, et kuna tegu on väikelinna väikeäriga siis ei ole neil tarvis seda veebilehte. Kõik mis informatsiooni annavad nad enda veebilehel on võimalik näidata ka Facebooki lehel. Arvan, et veebilehe ülalpidamise lisakulu ei õigusta end sellel puhul ära.

 

Allikad

Stillwagon, A (2014). Faceoff: Website vs Social Media Profile or Page. Loetud aadressil: http://smallbiztrends.com/2014/12/website-vs-social-media-profile-page.html

Ülesanne

Ülesanne 1

HTTP ohud ja HTTPS vajalikkus? Kui kulukas see on ja mis võimalusi veebimajutused pakuvad?

 

HTTP (Hypertext Transfer Protocol) on protokoll teabe edastamiseks arvutivõrkudes. Traditsioonilise HTTP puuduseks on tema krüpteerimata ühendus inimese ja serveri vahel. Kõik informatsioon liigub nii öelda tava tekstina, mida on võimalik lihtsalt lugeda ja ära kasutada.

Tänapäeval kasutavad väga paljud veebilehed juba aga HTTPS-i. Mis on HTTPS-i ja HTTP vahe? Lihtsalt öeldes on HTTPS turvaline variant HTTP-st. HTTPS tagab, et ühendus inimese veebilehitseja ja veebisaidi vahel oleks krüpteeritud. See tagab, et kui midagi kahe ühenduse vahelt lekib, ei ole lekkinud informatsiooniga midagi peale hakata. HTTPS on eriti tähtis veebilehtedel, mis tegelevad inimeste isikliku informatsiooni käsitlemisega, näiteks sotisaalvõrgustikud ja veebipoed. HTTPS-ga veebilehed kasutavad tüüpiliselt ühte kahest turvalisest protokollist, SSL või TLS.

Uurisin milliseid võimalusi pakuvad veebimajutust pakkuvad firmad. Võtsin aluseks kaks firmat, GatorHost ja GOdaddy. Mõlemad neist pakkusid SSL-i võimalust lisatasu eest. Teenusepakkujate hinnad erinesid üksteiosest küllaltki drastiliselt. GatorHost pakkus SSL-i teenust 1.48 euro eest kuus ja GODaddy pakkus sama teenust 4.80 euro eest kuus. Ma ei ole kindel millest selline vahe tulenes, kuna selgituses oli mõlemale märgitud, et tegemist on standardse SSL protokolliga.

 

Viited

• Instant SSL. (kuupäev puudub). What is HTTPS. Loetud aadressil https://www.instantssl.com/ssl-certificate-products/https.html

test

test